Tanchengi maakonnas on Langya õlgi kasvatatud ja kasutatud enam kui 200 aastat. 1913. aastal lõi Matou linna Sangzhuangist pärit kunstnik Yang Xitang Tanchengi põliselaniku Yu Aicheni ja Linyi põliselaniku Yang Shucheni juhendamisel õlgkübara ja nimetas selle „Langya õlgkübaraks“. 1925. aastal lõi Gangshangi linna Liuzhuangi külast pärit Liu Weiting üherohulise õlekõrre kudumise meetodi.，tühe rohuga kahekordse kudumise meetod,arenemamine tehnikast kudumistehnikaks. 1932. aastal asutasid Yang Songfeng ja teised Matou linnast pärit inimesed Langya õlgkübarate tootmise ja levitamise ühistu ning disainisid kolme tüüpi kübaraid: lameda ülaosaga, ümara ülaosaga ja moeka kübara.
1964. aastal asutas Tanchengi maakonna tööstusbüroo Xincuni alevikus õlgedest kudumise seltsi. Tehnik Wang Guirongi juhtimisel viisid Ye Rulian, Sun Zhongmin ja teised ellu kudumistehnoloogia innovatsiooni, luues topeltõlgedest topeltkudumise, õlgedest köie, õlgede ja kanepi segakudumise, täiustades algset rohu värvi värvimiseks, kujundades üle 500 mustri, näiteks võrklilled, piprasilmad, teemantlilled ja Xuani lilled, ning luues kümneid tooteseeriaid, näiteks õlgkübarad, sussid, käekotid ja lemmikloomade pesad.
1994. aastal asutas Shengli linna Gaoda külast pärit Xu Jingxue Gaoda mütsivabriku, mis võttis kudumismaterjalina kasutusele vastupidavama raffia, rikastas tootevalikut ja lisas moodsaid elemente, muutes Langya õlgedest kudumistooted moodsaks tarbekaubaks. Tooteid eksporditakse peamiselt enam kui 30 riiki ja piirkonda, sealhulgas Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Need on Shandongi provintsis hinnatud kui „kuulsad kaubamärgid“ ja kaks korda võitnud Shandongi provintsi kunsti ja käsitöö auhinna „Saja lille auhind“.
Postituse aeg: 11. juuni 2024
