Õlgkübara ajalugu

Tanchengi maakond on Langya põhku kasvatanud ja kasutanud enam kui 200 aastat.1913. aastal lõi Tanchengist pärit Yu Aicheni ja Linyist pärit Yang Shucheni juhendamisel Matou linnast Sangzhuangist pärit kunstnik Yang Xitang õlgkübara ja nimetas selle "Langya õlgkübaraks".1925. aastal lõi Liu Weiting Gangshangi linnast Liuzhuangi külast ühe muruga ühe kudumise meetodi.，tta ühe muru topeltkudumise meetod,arenedaing 1932. aastal asutasid Yang Songfeng ja teised Matou linnast Langya õlgkübarate tootmis- ja turustuskooperatiivi ning kavandasid kolme tüüpi kübaraid: lameda ülaosaga, ümmarguse ülaosaga ja moeka kübaraga.

 1964. aastal asutas Tanchengi maakonna tööstusbüroo Xincuni aleviku külas põhukudumise seltsi.Tehnik Wang Guirong juhatas Ye Ruliani, Sun Zhongmini ja teisi kudumistehnoloogia uuendusi, luues kahekõrrelise topeltkudumise, õleköie, põhu ja kanepi segakudumise, parandades algset rohu värvi värvimiseks, kujundades enam kui 500 mustrit, näiteks võrku. lilled, pipra silmad, teemantlilled ja Xuani lilled ning kümnete tooteseeriate loomine, nagu õlgkübarad, sussid, käekotid ja lemmikloomapesad.

 1994. aastal asutas Xu Jingxue Shengli linnas Gaoda külast Gaoda mütsitehase, tutvustades kudumismaterjalina vastupidavamat raffiat, rikastades tootevalikut ja kaasates kaasaegseid elemente, muutes Langya põhukudumistooted moekaks tarbekaubaks.Tooteid eksporditakse peamiselt enam kui 30 riiki ja piirkonda, sealhulgas Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale.Neid on hinnatud Shandongi provintsis "kuulsate bränditoodeteks" ja nad on kahel korral võitnud Shandongi provintsi kunsti- ja käsitööauhinna "Saja lilleauhind".